Spring over venstremenu

Kalaallit Nunaanni teknikikkut atortorissaarutinik aaqqissuussineq pillugu nalunaarut

Sullivinnik Nakkutilliisuutitat nalunaarutaat nr. 655-imeersoq - 12. maj 2015

Ujarliutit

1 - Atuuffii nassuiaatillu 
2 - Teknikikkut atortorissaarutinik 1. juni 2015 sioqqullugu eqqussukkanik imaluunniit ikkussukkanik aaqqissuussineq
3 - Teknikikkut atortorissaarutit 1. juni 2015-ip kingornagut nunanit allaniit eqqussukkat imaluunniit ikkussukkat 
4 - Immikkut akuersissuteqartarneq naammagittaalliortarnerlu 
5 - Pinerluttulerinermik inatsisitigut pineqaatissiissutissat
6 - Atuutilersitsineq

Kalaallit Nunaanni sullivinni avatangiisit pillugit inatsimmi § 29, imm. 1, § 37, imm. 1 aamma § 67, tak. inatsimmik nalunaarut nr. 1048, 26. oktober 2005-imeersoq, naapertorlugit aalajangersarneqarput:

Kapitali 1 - Atuuffii nassuiaatillu

§ 1. Nalunaarummi pineqarput teknikikkut atortorissaarutinik aaqqissuineq, nalunaaqqutsersuineq, atuinermut ilitsersuusiat, misiligaaneq piseqqusaarinerlu.

§ 2. Nalunaarummi matumani teknikikkut atortorissaarutinik pineqarput:

  1. Maskiinat, suut immiussivissat, apparatit, sakkut aamma allat assingusumik aaqqissuussat tamarmik,
    a) tunisassiamik (piliamik) sularinneqqaarnermi atorneqartussat,
    b) suliap inerneranik takutitsinissamut, ilanngullugit assartuinissamut toqqortarinninnissamullu atorneqartussat, imaluunniit
    c) teknikikkut iliuusissanik ingerlatsinissamut iluaqutaasussat, aamma
  2. aaqqissuussanut taama ittunut, ilusilersoriikkatut sanaassanut allanullu sanaassatut aaqqissuussanut inerlugu suliami suut allat peqatigalugit ilanngussassatut naatsorsuussanut ilaasut.

Aalajangersakkat nalinginnaasut

§ 3. Teknikikkut atortorissaarutit aaqqissuussaassapput naleqquttumik iliornikkut ikkussorneqarunik aserfallattaalineqarunillu isumannaatsuunissamut peqqinnissamulluunniit ajoqusiisinnaajunnaarlugit aamma atorfissaminnut naapertuuttumik atorneqarunik.

§ 4. Nalunaarut manna naapertorlugu pisussaaffiginnittut tassaapput fabrikantit allallu tunioraasut, pilersaarusiortut, iluarsaasartut assigisaallu aamma sulisitsisut, piginnittut, sullivinni siulersuisut, atorfeqartitat allat atuisullu sullivinni isumannaallisaanikkut pissutsit pillugit inatsimmi nalinginnaasumik malittarisassat malillugit, tak. inatsimmi § 2 aamma kapitali 3.

§ 5. Teknikikkut atortorissaarutit EU-p inatsisai malillugit akuerisamik CE-mik nalunaaqqutsikkat naatsorsuunneqassapput nalunaarummi matumani piumasaqaatinik malinnittutut.

Kapitali 2 - Teknikikkut atortorissaarutinik 1. juni 2015 sioqqullugu eqqussukkanik imaluunniit ikkussukkanik aaqqissuussineq.

Sananeqaatit, sanaartorneq, atortulersuutit ilusilersuinerillu.

§ 6. Teknikikkut atortorissaarutit siullermeersumik 1. januar 2015 sioqqullugu nunanit allaniit eqqussukkat ikkussukkalluunniit §§ 7-13-imik naammassinnittuussapput.

§ 7. Teknikikkut atortorissaarut isuammaatsumik ilusilersugaassaaq atortunillu naleqquttunik sanaassimassalluni, sunniiisigisinnaasai eqqarsaatigalugit, isumannaatsuunissaq peqqissuunissarlu aallaavigalugit qajannaassuseqassalluni atasinnaassuseqassallunilu.

Imm. 2. Teknikikkut atortorissaarut naqitsinermik, kissamik, atortuni spændinginik pilerfiusinnaasoq allatigulluunniit sunniiviginnissinnaasoq, ulorianartorsiulernermut pissutaasinnaasunik sanaajussaaq atortulersugaallunilu sunniutigisinnaasaanut annikillisaataasunik, taamaalilluni isumannaatsut tamatumunngalu killissatut aalajangersagaajunnartut sinnerneqassanatik. Pisariaqassappat atortorissaarut kalerrisaarummik atortulersugaassaaq, killissarititaasut sinnerneqassappata ingerlaannaq aallartittussanik.

§ 8. Teknikikkut atortorissaarutini aarlerinartut pinngitsoortinniarneqassapput. Tamatumani qularnaarneqassaaq

  1. inuit maskiinap ulorianartortaanik stoffenilluunniit attuisinnaannginnissaat,
  2. sakkut, sammisat tamakkualuunniit ilaat, imermik serpaanerit assigisaallu isumannaatsuunissamut peqqinnissamullu aarlerinartorsiortitsisinnaasut atortorissaarummut miloriunneqannginnissaat,
  3. kissaq, nilleq, qinngorfiginninneq, nipiliorneq, sajukulaarnerit, pujorallat, isugutak, pujoq, aalarnerit, gassit allalluunniit atortorissaarummik atuinikkut pilersinneqarsinnaasut, isumannaatsuunissamut peqqinnissamulluunniit aarlerinartorsiortitsinissaasa pinaveersaartinnissaa.

Imm. 2. Pisariaqarneratut isumannaallisaanissaq sananeqaatsitigut anguneqarsimanngippat, isumannaatsumik nammassiniarneqassaaq assersuinikkut, silaannarmut aniaffilersuinikkut, allatigut atortulersuinikkut imaluunniit allatigut isumannaallisaaniutinik iliuusissiornikkut.

§ 9. Teknikikkut atortorissaarummut sarfalersuinermi, aqutsinermi pilersuiunnaarnermilu iliuusaasut imaluunniit taama ittumi sulinertigut allatut sunniiviginnissinnaanermi sapinngisamik qularnaarniarneqartassaaq isumannaatsuunissamut peqqinnissamulluunniit aarlerinartorsiulinnginnissaq.Tamatumani aamma qularnaarneqassaaq atuinerup sapinngisamik pitsaanerpaanik najoqqutassatigut nakkutilliinikkullu atugassaqarfiusumik pisinnaanissaa. Pisariaqassappat atortorissaarut atortulersugaassaaq atorneqalersinnani, unitsinneqarnissaq sioqqullugu allatigulluunniit sunniutaasut pillugit ingerlaannaq kalerrisaarutissanik.

Imm. 2. Ingerlatanik imaluunniit sulianik unitsitsineq – taakkuninnga kipititsineq aarlerinartorsiulersitsissanngippat – atortorissaarummi eqqaaniluunniit sumiiffigisamiit sukkasuumik pisinnaasariaqarpoq. Isumannaatsunissakkut pissutissaqassappat unitsitsineq automatiskiusumik pisinnaasariaqarpoq. Pisariaqassappat unitsitsinissaq kigaallatsitsinermik ilaqartineqassaaq.

Imm. 3. Ingerlatsinermi pissutsit pissusissamissuunngitsut, ilanngullugit teknikikkut atortorissaarummut sarfalersuinerni allanngorarnerit imaluunniit kipisaqattaarnerit aarlerinartorsiortitsilersinnaappata, atortorissaarut tamatumunnga atorluarsinnaasunik isumannaallisaaserneqassaaq. Pisariqassappat atortorissaarut kalerrisaarusersimassaaq immineerluni aallartissinnaasumik.

§ 10. Ingerlatitsinikkut aaqqissuussat aqutsinermilu atortut sanaajussapput aamma ilusilersugaassapput taamaalilluni siunertarinngisamik ulorianaateqalersinnaasut imaluunniit kukkunernik kinguneqarsinnaasut, allannguisinnaanerit sulianilluunniit unitsitsisinnaanerit, tamatumuuna aarlerinartorsiortoqalissalluni, pisussaajunnaarlugit.

Imm. 2. Ingerlatitsinermi atortut tikikkuminartuussapput aamma inissitaallutillu ilusiligaassapput sulinermi inissisimaneq tungavigalugu qaammaqquteqarluassapput.

§ 11. Teknikikkut atortorissaarutit automatiskiusumik ingerlasut, aqutat imaluunniit alaatsinaakkat isumannaatsuunissamut pingaaruteqarsinnaasut eqqarsaatigalugit atortulersugaassapput suleriaatsinik kigaallatsitsissutinik, automatiskiusumik aqutsinermik qamitsisinnaasunik aamma assassornikkut ingerlatsissutissunik kiisalu ajutoorfinni unitsissutaasinnaasunik.

Imm. 2. Atortorissaarut taama ittoq tamatuma saniatigut pilersugaassaaq ilitsersuutinik, diagramminik, pilersaarutinik assigisaatulluunniit atortussianik, automatiskimik aqutsissutai unittuussagaluarpata allanilluunniit ittunik pisoqassagaluarpat tunngavissiilluartussanik isumannaatsuunissakkut pingaarutilinnik tamakkiisumik naliliiffiginninniarnissamut iliuusissallu naammassiniarnissaannut, isumaannaatsuunissamut peqqinnissamulluunniit aarlerinaatillit pinngitsoortinniarnissaannut pinngitsoorani pisariaqartunut.

Imm. 3. Atortussat oqaasertaat ilitsersuutillu tamatumunnga attuumassuteqartussat kalaallisut qallunaatullu allagaassapput, immikkut ittumik malittarisassiani allatut allassimasoqanngippat imaluunniit sullivinnik nakkutilliisuutitat allatut aalajangiisimanngippata.

Imm. 4. Atortussat pineqartut atortorissaarummiissapput imaluunniit taassumunnga attuumassutilittut atuinissamik naleqquttuusorinartumi.

§ 12. Teknikikkut atortorissaarutit, isumannaatsuunissaat ingerlatsinikkut pissusiusunit aalajangiiffigineqartussat pisariaqartitsineq naapertorlugu atortulersugaassapput taakkuninnga alaatsinaarutinik, nakkutilliissutinik aqutsissutinillu.

Imm. 2. Alaatsinaarissutit- nakkutilliissutillu isumannaatsumik suliaallutillu sanaajussapput atortussiat pitsaasut atorlugit, taamaalilluni tutsuiginartumik ingerlassammata isumannaatsuunissakkut peqqinnissakkullu isumannaalluinnartumik.

Imm. 3. Alaatsinaarissutit- nakkutilliissutillu sananeqaateqarlutillu inissitaassapput mianersuaalliornikkut inissinneqarfiinit peerneqarsinnaajunnaarlugit. Takutitsisarnerat eqqortuussaaq, erseqqissuulluni aamma qaammarsarluagaalluni. Sumiiffimmiit tikikkuminartumiit atuarneqarsinnaasuullutillu aaqqinneqarsinnaasuussapput, aamma kinguaattoornaveersaatissat imaluunniit taarsiinissat pisinnaassapput.

§ 13. Teknikikkut atortorissaarutip eqqaani tassaniluunniit angalaartoqassatillugu imaluunniit uninngaartoqassatillugu ingerlatsinissaq, aserfallatsaaliinissaq, misissuinissaq paarsinissarluunniit pissutigalugu, iserfissiat- aqqutissallu aaqqissuunneqassapput aamma tummarfiit sullivissat pisariaqarneratut annertutigisumik. Tamakku ilusilersugaassapput suliaallutillu, isumannaallisagaallutik qaammaqqusersugaallutillu taamaalilluni atornissaat isumannaatsuunissakkut peqqinnissakkullu isumannaalluinnartuussammat.

Kapitali 3 - knikikkut atortorissaarutit 1. juni 2015-ip kingornagut nunanit allaniit eqqussukkat imaluunniit ikkussukkat

Sananeqaataat, sanaartorneqarneri, atortulersuutit ilusilersuutillu

§ 14. Teknikikkut atortorissaarutit 1. januar 2014-ip kingornagut equssorneqartussat §§ 15-37-imik aamma kapitali 2-mik naammassinnittuussapput malittarisassiani najoqqutassianilu akuerisani isumannaallisaatitigut piumasaqaataasunut naapertuuttumik.

Imm. 2. Kapitali 3-mi malittarisassiat kapitali 2-mut ilassutitut piumasaqaatitaqarput.

§ 15. Teknikikkut atortorissaarummik sanaartornermut allannguuteqartitsinermulluunniit atasumik atortorissaarummik atuinissamut atatillugu aarlerinaateqarsinnaasut aamma atornerluisinnaanerit siumut naatsorsuutigineqarsinnaasut naliliiffigineqartassapput (pilersaarutinik erseqqissaaneq naliliinerlu).

Imm. 2. Teknikikkut atortorissaarut sananeqaateqarlunilu sanaartugaassaaq aarlerinaateqarsinnaasut naliliiffigineqarneranni angusat tunngavigalugit. Teknikikkut atortorissaarummi aarlerinaatit pinaveersaartinneqarsinnaapput imatut tulleriinnilerlugit:

  1. aarlerinaataasinaasut sapinngisamik piiarnerisigut imaluunniit annikillilernerisigut (sananeqaatitigut aamma maskiinanik sanaartornerni isumannaallisaatinik allanngutsaaliineq),
  2. arlerinaataasinnaasunut peerneqarsinnaanngitsunut pisariaqarneratut illersuutissatut iliuusissiat aqqutigalugit,
  3. aarlerinaataasinnaasutut sinneruttunik atuisunut paasissutissiisarnikkut, illersuutissatut iliuusissiat naammannginnerisa nassatarisaattut peerneqarsinnaannginnerinik aamma taallugu immikkut ittumik ilitsersuusiaq sungiusaanissallu pinngitsoorneqarsinnaanginneri aamma inunnut namminernut illersuutissatut pisariaqartunik paasissutissillugit.

§ 16. Qularnaarneqassaaq assiaqutsersuutissat allatigullu illersuiniutitut atugassat

  1. qajannaatsutut suliaannissaat,
  2. annertunerusumik aarlerinartorsiortitsinnginnissaat,
  3. nuukkuminartuunatilluunniit ingerlajunnaarsitaannginnissaat,
  4. piffinnit ulorianartuniit naammattumik ungasissusilimmiinnissaq,
  5. sulinermi takusinnaasanik pisariaqarneraniit annertunerusumik assiinaveersaarinissaq, aamma
  6. periarfissiinissaq atortut ilaannik inissiinissamut taarsiinissamullu taamatullu aserfallatsaaliinissamut pisariaqarluinnartumik iliuuseqarnisaq, piffimmut suliamik ingerlatsiviusussamut tikitsisinnaasut killiliiffiginerisigut, sapinngisamillu assiaqutsersuutit allatulluunniit illersuutissiat piiarnaveersaarlugit.

§ 17. Nukinnik pilersuinermi atortussamaatit sananeqaateqassapput, suliaallutik ikkussugaallutillu isumannaatsuunissamut peqqinnissamulluunniit aarlerinartoqanngitsumik.

§ 18. Teknikikkut atortorissaarut sananeqaateqassaaq, suliaalluni atortulersugaallunilu atornissaa isumannaatsuunissamut peqqinnissamulluunniit aarlerinartoqanngitsumik, aamma allanut aarlerinartoqanngitsumik.

Imm. 2. Atortorissaarutini allani tamani suliaqarfiusussani imm.1 taamatulli atortuutinneqartassaaq atortorissaarutip suunera naapertorlugu taamatulli annertugisumik.

§ 19. Teknikikkut atortorissaarummut nukimmik/sarfamik atassusiinerup, aqutsinerup kipititsinerullu tungaasigut iliuuserisani allatulluunniit iliornikkut sulinernut suleriaatsinulluunniit sunniutaasussat pissapput sapinngisamik isumannaallisaanikkut peqqinnissakkulluunniit aarlerinaatilinnik pisoqarsinnaajunnaarlugu. Tamatumani qularnaarneqartassaaq, atuinerup pisinnaanera najoqqutassatigut nakkutilliinikkullu pitsaanerpaannik atugassaqartitsilluni, aamma pisariaqassappat atortorissaarutit atortulersornerisigut aallartitsiniarnerni, unitsitsiniarnerni imaluunniit allatigut sunniivigineqarnissani automatiskiusumik kalerrisaarutaasinnaasunik. Aallartitsiniarneq pisinnaasariaqarpoq ilisimariikkatut iliuuseqarnikkut, aqutsiveqarfimmi tamatumunnga naatsorsuussatut suliaasutigut.

Imm. 2. Sulianik suleriaatsinilluunniit unitsitsineq, taakkuninnga kipititsinissaq ulorianartorsiortitsissanngippat, sukkasuumik sumiiffinnit naleqquttuniit pisinnaassaaq imaluunniit atortorissaarutikkut. Isumannaatsuunissakkut pissutigisassat salliutinneqassatillugit unitsitsinissaq automatiskiusumik pisinnaasariaqarpoq. Pisariaqassappat unitsitsiniaaneq kigaallatsitsinermik ilaqartinneqartassaaq. Unitsitseqqusineq allartitseqqusinermiit pingaarnerutinneqartassaaq.

Imm. 3. Ingerlatsinermi pissutsit, ilanngullugit teknikikkut atortorissaarummut sarfalersuinerni allanngorarnerit unittoortarnerillu, aarlerinartorsiortitsilersinnaappata atortorissaarut tamatumunnga sunniutilimmik isumannaallisarneqassaaq. Pisariaqassappat atortorissaarut automatiskiusumik pissusissamisoortumillu sunniisinnaasumik kalerrisaarusersimassaaq.

§ 20. Qaammaqqutit teknikikkut atortorissaarummeereersut tassungaluunniit ikkussukkat naleqquttumik ilusilersugaassapput, taartoortitsisussaassanatillu. 

Aallartittaatit aqutsissutillu sananeqaateqassapput, suliaallutik ilusilersugaallutillu, aarlerinartoqanngitsumik imaluunniit kukkusoqarsinnaajunnaarlugu imaluunniit ingerlatsinernik unitsitsisoqarsinnaajunnaarlugu ulorianartorsiortitsilersinnaasunik.

Imm. 2. Aqutsissutit isumannaallisagaassapput toqqartugaasimassappullu qamittoorsinnaanerit, akornusersuutit artukkiissutissallu atuiffissanut attuumassutilittut takorloorsinnaasat eqqaamallugit.

Imm. 3. Aallartittaatit takoriaannaasumiissapput, erseqqissuullutik, naleqquttumik nalunaaqqutsigaallutillu inissitaallutik aamma ilusiligaallutik timikkut aalaasissamit naleqqussakkatut qaammaqqusersugaalluarlutillu.

Ilusilersuutit

§ 22. Teknikikkut atortorissaarutip ilusaa qalipaataaluunniit taakkualuunniit arlaat isumannaallisaanikkut peqqinnissakkullu sunniuteqarsinnaappat tamanna sapinngisamik pingaartinniarneqartassaaq.

§ 23. Atortorissaarummi nalunaaqqutsersuutit qalipaataat –ilisarnaataallu erseqqissuussapput sivisuumillu atasinnaasuussallutik, takunnissinnaanerlu eqqarsaatigalugu naleqquttumik ilusilersugaallutillu qalipaasigaassapput.

§ 24. Atortorissaarutip attorneqarsinnaasortai aalajangersakkat malillugit atuineq tamakkerlugu atorsinnaasussat ilusilersugaassapput teqeqqut inngigissut, sinaakkusersuutit, qalliutit manissuunngitsut assigisaallu inunnit ajoquserfiusinnaajunnaarlugit.

Imm. 2. Ilusilersuutaasup sapinngisamik siunertarisassavaa atortorissaarutip eqqiaruminartuunissaa aamma taassuminnga eqqaanillu eqqiaanerup isumanaatsuunissamut peqqinnissamullu ulorianartorsiorfiunnginnissaa.

§ 25. Teknikikkut atortorissaarut nuuttagassatut, assartugassatut, inissitsitigassatut ikkussugassatullu naatsorsuussaq ilusilersugaassaaq tamatumunnga naleqqussakkamik pisariaqassappallu atortulersugaassaaq taamaalilluni nuunnissaa isumannaallisaanikkut peqqinnissakkullu isumannaalluinnarsinnaaqqullugu.

Atuinissamut ilitsersuut nalunaaqqutsersuinerlu

§ 26. Teknikikkut atortorissaarummik tunisaqarnermut atasumik atuinissamut ilitsersuut ilaasassaaq, atortorissaarutip atornissaani, assartornissaani aamma isumannaatsuunissamut peqqinnissamullu isumannaalluinnartumik ikkussornissaani peqqussutaasunullu naapertuuttumik aserfallattaalinissaani pinngitsoorneqarsinnaanngitsoq. Tamatumunnga atapput atortorissaarutip aaqqissuussaaneranut ingerlanissaanullu pisariaqarneratut nalunaarsuutit, pilersaarusiat, diagrammit assigisaallu, ulorianaatilinnik atortorissaarummiluunniit allatigut immikkut ittumik pisinnaasut pillugit paasissutissat, ilanngullugit atuinissami killilersuutit, sullivimmi isumannaallisaanikkut pissutsini isumannaatsuunissamut peqqinnissamullu pingaarutillit, nalinginnaasumik ilisimaneqariinngitsut. Ilitsersuusiaq tamakkua saniatigut imaqassaaq isumannaallisaanikkut iliuusaasinnaasut pillugit paasissutissanik atortorissaarummik atuinissami, assartuisarnissami, inissiisarnissami aserfallatsaaliinissamilu pisariaqartinneqartussanik. Inuit illersuusersornissaat pisariaqassappat, tamakkua suunerinik aamma malittarisassanut tamanna pillugu aalajangersagaajunnartunut naapertuuttumik atornissaannik paasissutissiissaaq.

Imm. 2. Atuinissamut ilitsersuusiaq tamakkiisuussaaq taassuminngalu atuisussanut paasiuminartuussaaq. Kalaallisut qallunaatullu oqaasertalersugaassaaq, immikkut malittarisassiat naapertorlugit allanik malitassaqassanngippat, imaluunniit Sullivinnik Nakkutilliisuutitat Pisortaat allat oqaasii pillugit akuersisimassanngippat imaluunniit piumasaqaateqarsimassanngippat.

Imm. 3. Isumannaatsuunissamut peqqinnissamulluunniit sunniutaasinnaasut annertussusiat naapertorlugu atuinissamut ilitsersuusiaq taassumaluunniit ilai innersuussutilluunniit pingaarnerusut atortorissaarummut toqqaannartumik allanneqarsimassapput imaluunniit allagartanut, allagarsiussatut assigisaatulluunniit atortorissaarutip eqqaani ikkussassatut taagorneqarsimassapput.

Imm. 4. Maskiinat, tunniunneqartussat imaluunniit nunami maani saqqummersinneqartussat saqqummiisup maskiinanulluunniit nunamut maanga eqqussukkanut tunngatillugu eqqussuisuusup aqqanik najugaanillu imaluunniit allatut sanaartortuusup eqqussuisullu pisariitsumik kinaassusersineqarnissaannik takuussutissalimmik nalunaaqqutsiussamik pilersugaassapput.

Teknikikkut atortorissaarutit nuttarneqarsinnaasut

§ 27. Teknikikkut atortorissaarut nuttarneqarsinnaasoq sanaajuppat inummit ataatsimit arlalinnilluunniit uninngaarfigineqarsinnaasutut naatsorsuussaq aaqqissuussaassaaq taamaalilluni inunnut ulorianaataasinnaasut angalannerani minnerpaajusussanngorlugit. Aamma taamaassaaq assakaasui (nalinginnaasut larvefodillu) inunnit attuutsinneqassatillugit imaluunniit taakkunannga eqqorneqassatillugit.

§ 28. Teknikikkut atortorissaarutip atortuisalu imaluunniit atassusikkatut kalittakkap akornanni sarfamik pilersuutit siunertaanngitsumik ingerlasinnaajunnaarlutik aarlerinartorsiortitsilissappata atortorissaarut atortulersugaassaaq imaluunniit aaqqissuussaassaaq sarfamik pilersuiffiit akornuserneqartussaajunnaarlugit. Taamatulli pisinnaasut akornuseriarneqarsinnaanngippata inunnik ajoqusiinaveersaarnissaq pillugu suulluunniit iliuusissiarineqarsinnaasut aalajangersarneqassapput.

§ 29. Teknikikkut atortorissaarut nuttarneqarsinnaasoq sarfamik pilersuutinut aalangeerutissalersugaassaaq atortulersuutit taakku nunakkut kalitarinissaat tamatumuunalu mingutsinneqarnissaat aserorneqarnissaalluunniit pinaveersaarniarlugu tamanna pisariaqassappat.

§ 30. Teknikikkut atortorissaarut nuttarneqarsinnaasoq inummit ataatsimit arlalinnilluunniit uninngaarfigineqarsinnaasutut naatsorsuussaq aaqqissuussaappat atortorissaarut taama ittoq sunut atornissaa apeqqutaatillugu kinguliini taagorneqartut arlaannik isumannaallisaasersugaassaaq uppinnikkut imaluunniit tamakkersortinneqarnikkut ulorianaateqarsinnaasut annikillilerniarlugit:

  1. atortorissaarut 45 gradinit annertunerusumik uernaveersaaserlugu aaqqissuunneratigut,
  2. atortorissaarut 45 gradinit annertunerusumik uersinnaassappat kaajallallugu avatangiisaani naammattumik soqanngitsoqarnissaanut inunnulluunniit atortorissaarummiittunut isumannaallisaataasussanik aaqqissuussaqarnikkut, imaluunniit
  3. taamatulli siunertalimmik allatigut sunilluunniit aaqqissuussinikkut.

Imm. 2. Imm. 1-imi taaneqartutut isumannaallisaatitut aaqqissuussinerit teknikikkut atortorissaarummut atasusassanngortitaasinnaapput.

Imm. 3. Imm. 1-imi taaneqartutut isumannaallisaatitut aaqqissuussinissat pisariaqassanngillat teknikikkut atortorissaarut atornerani orrajaallisagaareerpat, imaluunniit atortorissaarutip sananeqaataani namminermi tamakkersortinneqarnissaa uppinnissaaluunniit isumagineqareersimappata.

Imm. 4. Inuup teknikikkut atortorissaarummiittup atortorissaarutip nunallu toqqavigisaata akornanni kiggiguttoornissaa aarlerigineqassappat atortulersuummik ikkussuisoqarsimassaaq, s.ass. ujatsiutaasanik isumannaallisaatinik, inummut inunnulluunniit atortorissaarummiittunut aalangeerutaasussanik.

§ 31. Gaffeltrucki naatsorsuussaappat inummit ataatsimit arlalinnilluunniit issimasoqarfissatut, taava aaqqissuussaassaaq imaluunniit atortulersugaassaaq kinguliinni taagorneqartut arlaannik uppittuussagaluarpat ajutoorutaasinnaasunut annikillisaataasussanik:

  1. ingerlatitsisup ineeraa,
  2. gaffeltruckimut uppinnaveeqqutitut aaqqissuussineq,
  3. uppittoorsinnaaneranut isumannaallisaatit taamaalilluni uppiffigisinnaasaani inummut arlalinnulluunnit inissaqarluartussanngorlugu, imaluunniit
  4. s.ass. isumannaallisaatitut ujatsiutaasalersuineq, inummut inunnulluunniit ingerlatitsisarfianiittunut aalangeerutaasussanik, taamaalilluni uppippat nanertittussaajunnaarlugit.

§ 32. Teknikikkut atortorissaarummik nammineq ingerlasinnaasumik ingerlaarneq inunnik ajoqusiisinnaasutut aarlerinartortaqassapat piumasaqaatinik makkuninnga naammassinnittutut aaqqissuunneqassaaq:

  1. atortorissaarut siunertaanngitsumik aallartinneqarsinnaajunnaarlugu atortulersuusigaassaaq.
  2. Atortorissaarut arlalinnik immikkualuttoqarpat aqqutissiami ataatsikkut ingerlaalersinnaasunik, atortorissaarut apugaqarnerup nassatarisassaanut annikillisaataasunik atortulersuuteqassaaq.
  3. Atortorissaarut kigaallatsitsisinnaasunik unitsitsisinnaasunillu atortulersuuteqassaaq. Isumannaatsuunissaq eqqarsaatigalugu ajornartoornermi atugassanik imaaliallaannaq atorneqarsinnaasunik atortulersuusersugaassaaq imaluunniit automatiskiusumik kigaallassaateqassalluni unittaateqarlunilu pingaarnertut periarfissat atorsinnaajunnaarpata atoriaannaasunik.
  4. Ingerlatitsisup toqqaannartumik isigisinnaasai isumannaatsuunissaq eqqarsaatigalugu naamagunnaarpata saniatigut isikkivigisaanut aaqqiiniutissanik naleqquttunik ikkussuisoqarsimassaaq.
  5. Atortorissaarut unnuakkut sumiiffinniluunniit taartuni atugassiaappat, qaammaqqusersugaassaq suliamut ingerlanneqartussamut naleqqussakkanik naammaginartumillu isumannaallisaataasussanik.
  6. Atortorissaarut nammineq ikuallatsitsinissamut aarlerinaateqassappat imaluunniit kalittagaa usisarfianiittulluunniit ikuallattoqarnissaanut aarlerinaateqassappata inunnik eqquisinnaasumik qamisaatinik naleqquttunik atortulersugaassaaq, atortulersuutit taama ittut atuiffiusup qanittuaneeriissanngippata.
  7. Teknikikkut atortorissaarut ungasianiit aqunneqarsinnaasoq automatiskiusumik unissinnaasuussaaq, ungasianiit aqutaateqarfiusup angusinnaanngisaani angalaassappat.
  8. Teknikikkut atortorissaarut ungasianiit aqunneqarsinnaasoq pissusissamisoortumik atornissaanut patsisissaatitat malikkaluarlugit apueriataarsinnaasoq imaluunniit kiggigussisinnaasoq atortulersuuteqassaaq taama ittunut illersuutaasussanik, aarlerinartut tungaasigut nakkutilliissutinik naleqquttunik atortulerneqareersimassanngippat.

Teknikikkut atortorissaarutit oqimaatsunik kivitsissutissiat

§ 33. Atortorissaarut oqimaatsunik kivitsissutissiaq, aalangiikkatut ikkussorneqassappat qularnaarneqassaaq atornerani qajannaatsuullunilu aalaakkaasuunissaa, pingaartumik oqimaatsut kivitassat, aamma atortulersuutit qanoq nivinngagaallutillu aalangigaasimanerat eqqarsaatigalugu.

§ 34. Oqimaatsunik kivittaatissatut teknikikkut atortorissaarut erseqqissumik nalunaaqqutsigaassaaq akuerisatut kivissinnaasaasa oqimaassusii nalunaarlugit.

Imm. 2. Atortorissaarutip eqqaani tabelleqassaaq, atortorissaarutip inissisimaffinni assigiinngitsuni akuerisaasumik kisivissinnaasaasaanik takutitsisuusunik.

Imm. 3. Atortorissaarummut atortulersuutit nalunaaqqutsersugaassapput taamaalilluni teknikikkut pisinnaasai isumannaatsuunissamut pingaarutillit erseqqissumik takuneqarsinnaanngorlugit.

Imm. 4. Atortorissaarut inunnik kivitsissutissatut suliaanngippat, tamanna kukkusoqarsinnaanera pissutigalugu erseqqissumik allagartaliinikkut nalunaarneqassaaq.

§ 35. Teknikikkut atortorissaarut oqimaatsunik kivittaatissatut aalangeerlugu ikkussugaq, ikkussugaassaaq kivitassat:

  1. inunnik eqquinissaat pinaveersaarlugu,
  2. kivitat siunertaanngitsumik ulorianartumik aalalernissaat imaluunniit nakkarnissaat pinaveersaarlugu, imaluunniit
  3. aalangeeqqanerisa siunertaanngitsumik qasukkariataarnissaat pinaveersaarlugu.

§ 36. Teknikikkut atortorissaarut inunnik kivittaatissiaq imaluunniit nuussuissutissiaq, imatut sananeqaateqassaaq:

  1. ineerartaa, kooritaa assigisaalluunniit nakkarsinnaajunnaarlugit naleqquttunik atortulersuusersorlugu,
  2. inummik ineerartaaniit, kooritaaniit assigisaanniilluunniit nakkartoqarsinnaajunnaarlugu,
  3. inummik ajoqusertoqarsinnaajunnaarlugu, kiggiguttoqarsinnaajunnaarlugu imaluunniit atortulersuutaanik nalaatsornikkut attuinerni qupinnguallattoqartussaajunnaarlugu,
  4. ajutoornikkut inuit ineeqqani, koorini assigisaanniluunniit anisinnaajunnaqqasut ulorianaateqanngitsumik aniatinneqarsinnaanngorlugit.

Imm. 2. Sullivigisaq imaluunniit portussutsikkut nikingassut pissutaalluni immikkut ittumik atortulersuutaasoq atorlugu imm. 1, nr. 1-imi eqqartorneqartutut aarlerinaataasinnaasut pinngitsoortinneqarsinnaanngippata, allanik qajannaatsunik soorlu sisammik allunaalianik kalunnernilluunniit isumannaallisarluakkanik najummatserfissaliineq atorneqassaaq.

§ 37. Kranit il. il. motorillit kapitalimi matumani piumasaqaatit sianiatigut ilanngussaq 1-imi ilassutitut piumasaqaatinik naammassinnittuussapput.

Kapitali 4 - Immikkut akuersissuteqartarneq naammagittaalliortarnerlu

§ 38. Sullivinnik Nakkutilliisuutitat Pisortaat pisuni ataasiakkaani nalunaarummik matuminnga sanioqqutsilluni akuersissuteqarsinnaavoq, atortorissaarutip immikkut ittumik aaqqissuussaanera atorfissaalu tunngavigalugit imaluunniit pissutsit immikkut naammaginartutut isumannaatsuusutullu isumaqarfiginartillugit.

§ 39. Nalunaarut malillugu aalajangiinerit sullivinni isumannaallisaanikkut pissutsit pillugit inatsimmi § 64 malillugu naammagittaalliuutaasinnaapput.

Kapitali 5 - Pinerluttulerinermik inatsisitigut pineqaatissiissutissat

§ 40. Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermik inatsit malillugu pineqaatissiissutissat eqqartuussutaasinnaapput kimulluunniit,

  1. § 3-mik, §§ 7-37-mik unioqqutitsisumut
  2. nalunaarut naapertorlugu peqqussutaasunik inerteqqutaasunilluunniit malinninngitsumut, imaluunniit
  3. nalunaarut naapertorlugu immikkut akuersissutini atugassaatitaasunik sumiginnaasumut.

Imm. 2. § 3-mik, §§ 7-37-mik unioqqutitsinerit pillugit sulisitsisoq akiliisussanngortitaasinnaavoq unioqqutitsinermut piaaraluneersutut mianersuaalliortutulluunniit pisuutitaanngikkaluaruniluunniit. Akiliisitsissutissanut akisussaaffiginnittutut aalajangiineq allanngortitassaassanngilaq.

Imm. 3. Piginneqatigiiffiit il. il. (inatsisilerinikkut pisinnaatitaasut pisussaatitaasullu) pinerluttulerinermik inatsimmi kapitali 5-imi malittarisassat malillugit pillaatissanut akisussaatinneqarsinnaapput.

Kapitali 6 - Atuutilersitsineq

§ 41. Nalunaarut atuutilerpoq ulloq 1. juni 2015.

Imm. 2. Kalaallit Nunaanni teknikikkut atortorissaarutit pillugit nalunaarut nr. 398, 24. juni 1986-imeersoq.

Imm. 3. Kalaallit Nunaanni kraninik, taalianik assigisaannillu mekaniskiusunik assigisaannillu ingerlatilinnik ikkussuineq atuinerlu pillugit nalunaarut nr. 151, 18. april 1972-imeersoq atorunnaarsinneqarpoq.

Arbejdstilsynet, ulloq 12. maj 2015.

PETER VESTERHEDEN / Bitten Højmark Døjholt

Ilanngussaq 1 - Kranit il.il. mekaniskiusunik ingerlatillit

Kraninut il. il. mekaniskiusumik ingerlatilinnut oqimaatsunik silaannakkut kivitsissutilinnut ilassutitut piumasaqaatit.

Aaqqissuussaaneri

1. Kranit il. il. inunnik kivitsissutissatut naatsorsuussat immikkut ittutut piumasaqaatinik makkuninnga naammassinnissapput:

a. usigisinnaasat annerpaamik statiskiusumik usissatut naatsorsuutigisaniit 50 %-imik annertunerusutut usigisinnaasanik naatsorsuinikkut annertussutsit naatsorsorneqartassapput, aamma
b. allunaat, kalunnerit maskiinallu atortui nukkiortinneqartussat annerpaamik usisinnaasat marloriaataattut naatsorsorneqarsimassapput marloriaatinngortitaassallutillu imaluunniit isumannaallisaateqassallutik taliusanik automatiskiusumik imaaliallaannartumillu sunniisinnaasunik – imaluunniit kigaallassutissatut aaqqissuussanik.

1.1. Punkt.1 b aamma atuutissaaq sakkunut, immikkut ittunik isumannaalligaasunut, s.ass. isiginnaartitsisut takutitsisarfiini, pinnersaatisssanik qaammaqqutissanillu kivitsiveqarfinni.

1.2. Kranit ingerlatitsisoqanngitsut inunnik assartuutissatut aaqqissuunneqassanngillat.

2. Kranit il. il. aalangeequsersugaanngitsunik ningittaatilittut aaqqissuunneqassanngillat.

2.1. Punkt 2-mit pineqanngillat:

a. kranit nuttarneqarsinnaasut, susassaqanngitsunit atorneqarsinnaajunnaarlugit ajornartuulerfinni imaaliinnaq ningitsissutinik pilersugaasimasut, aamma
b. kivitsissutit, imaaliinnaq ningitsisarnissaat sulianik ingerlatsinermi pisariaqartoq, s.ass. rambukkit, kranit nivaattatut isulinnik tigusisaatillit kranillu kalittakkanik nivattaatillit.

3. Kranit il. il. mekaniskiusunik ingerlatillit sakkumi ingerlatitsisumut aalangiikkamik inissalikkat, aamma ingerlatitsisuusumut peqqinnissakkut kiammiit, issimiit, nipiliornermiit pujoralanniillu il. il. illersuutissatut issimaliffilittut atorneqartartut matusinnaasunik issimaffeqartitaassapput. Taamaassanngilarli sulinermi pissutsit issimaffeqartitsinissaq ajornatissappassuk, imaluunniit sakkoq taama ittoq ullup ingerlanerani sivikitsuinnarmik atorneqartassappat.

3.1. Qutsissumiittunut, napasulianut, atugassiatut kranit aamma issimaffilittut aaqqissuussaassapput, ingerlatitsisup naammaginartumik isikkiveqarfiginngisaani atorneqartassagunik.

4. Ingerlatitsisup issimaffii aaqqissuussaassapput taamaalilluni issimaffik ingerlatsinermilu atortut passutassat inissitaallutillu ilusilersugaassallutik timikkut aalaatsinut naleqqussakkamik aamma ingerlatitsisuusoq isikkivissaqarsinnaanngorlugu.

4.1. Ingerlatitsisup issimaffiisa iluini uuttuutit tungaasigut piumasaqaatit makku atuutissapput:
a. qutsissumiittunut, napasulianut, kranini ingerlatitsisup issimafffi minnerpaamik qummut 2000 mm-iussapput, sanimut (silissuseq) 1000 mm-iussalluni aamma 1300 mm-inik takissuseqarlutik, aamma
b. kranini uninngatitani aamma perlaatigut ingerlasinnaasutut kranini ingerlatitsisup issimaffii minnerpaamik qummut 2000 mm-iussapput naqqillu tamakkiisumik annertussusaat minnerpaamik 2,5 m2-iussaaq.

4.2. Ingerlatitsisut issimaffii pisariaqartitsineq naapertorlugu iluarsisaatilinnik kiassaateqassapput, nillataartitsissuteqarlutik aamma silaannarissarfilersugaallutik.

5. Qutsissumiittunut, napasulianut, kranit, qaammatit 2 sinnerlugit sivisussusilimmik atugassatut inissitat ingerlatitsisup issimaffianut isaariaqarfik 25 m-it sinnerlugit qutsitsigisumiippat inunnut naatsorsuussanik elevatoreqassapput, tamanna teknikikkut nalinginnaasumillu ajornassanngippat. Isaariaqarfimmut portussuseq kranimi issimaffimmiit ammorluinnaq uuttorneqartassaaq isaariaqarfiup qummut killinganiit. Elevatorip saniatigut pisarnertut allanik aqqutissiuussisoqassaaq.

Nalunaaqqutsersuineq, atuinissamut ilitsersuusiat akuersissutiginnittarneq il. il.

6. Kranit mekaniskiusumik ingerlatitat tamarmik Kalaallit Nunaanni atugassatut tunniunneqarnerminni imaluunniit saqqummiunneqarnerminni sivisuumik piusinnaasuliaassapput erseqqissunillu nalunaaqqutsersugaassallutik minnerpaamik makkuninnga paasissutissiisunik:

a. ukioq sananeqarfiat
b. tulleriiaani normua aamma typiata taaguutaa

6.1. Najummissutit, kranimi ilaasussat, punkt 6-imi taaneqartut nalunaaqqutsersugaassapput. Tamanna ajornassappat, tunniussuisup ilanngullugit tunniutissavai allagartat akuersissutit tabelilluunniit paasissutissanik imallit.

7. Sakkoq fibertove-lersukkatut imaluunnit fiberbændlerilersukkatut aaqqissuussaassappat, sakkumut peqatigitillugu tunniunneqassaaq najummissutit siunertanut naleqqussagaanerat pillugu uppernarsaat (s.ass. certifikati).

8. Kranip pisisumut tunniunneqarnerani atuinissamut ilitsersuusiaq ilaassaaq, qanoq oqimaatsigisunik artukkerneqarsinnaaneranik misiligaanerit pillugit piumasaqaatitaasunik paasissutissiisussaq.

9. ”Poorsimaat issiavii” aamma nalerisimanerit (platformer) kivittaatiniinnerni tummarfissiat aamma sipilit tamakkununngalu tigutsissutitut/aalangeerutitut aaqqissuussat Kalaallit Nunaanni siullermeersumik atugassatut imaluunniit saqqummersitaassagunik, isumaallisagaassapput kivittaatit inissisimaffiinut (illut silataanni, siloni kivittaatit assigisaallu nivinngakkat), isumannaallisaatit qaffasissusissaattut piumasaqaatinut sukkulluunniit atuuttunut minnerpaamik DS/EN 1808 + 2010-iusunut naapertuuttumik. – Sanaartukkanik/sananeqaatinik naatsueriaatsit, aalaakkaassutini tunngavigisassat, sanaartorneq/piliorneq – Misiligaaneq.