Spring over venstremenu

Kalaallit Nunaanni aatsitassanik piiaanermik suliaqarneq kiisalu piiaanissaq siunertaralugu misissueqqaarneq pillugit

Sullivinnik Nakkutilliisuutitat nalunaarutaat nr. 302-imeersoq - 26. marts 2015

Ujarliutit

Kapitali 1 - Atuuffia

Kapitali 2 - Suliap pilersaarusiornera aaqqissuunneralu

Kapitali 3 - Suliffigisaq suliffillu

Kapitali 4 - Ikuallattoornissamut qaartoortoqarnissaanillu aarlerinaatit aamma qimaanermi aqqutit il.il.

Kapitali 5 - Ajutoornermik nalunaarutiginninneq

Kapitali 6 - Peqqissutsimik misissuinerit sunnerneqarsimasunillu nalunaarsuineq

Kapitali 7 - Immikkut akuersissuteqartarneq naammagittaalliornerlu

Kapitali 8 - Pinerluttulerinermik inatsit malillugu pineqaatissiinerit

Kapitali 9 - Atuutilersitsineq

Kalaallit Nunaanni suliffinni avatangiisit pillugit inatsimmi § 11 a, imm. 4, §13, imm. 3, § 15, imm. 2, § 29, § 33, § 35, § 37, § 39, § 49, § 56 aamma § 67, tak. inatsit pillugu nalunaarut nr. 1084, 26. oktober 2005-imeersoq inatsit nr. 1382, 23. december 2012-imeersukkut allanngortinneqartoq, tunngavigalugit aalajangersarneqarpoq:

Kapitali 1 - Atuuffia

§ 1. Aatsitassat pillugit ingerlatallu tamatumunnga pingaarutillit pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 7, 7. december 2009-meersoq (aatsitassanut ikummatissanullu inatsit) malillugu akuersissutaateqartut nunami makkuninnga suliaqarnerat nalunaarummi matumani ilaatinneqarput:

  1. nunap qaani iluanilu aatsitassanik piiaaneq,
  2. aatsitassanik piiakkanik tunniussinissaq, imaanngitsoq aatsitassanik suliarinneqqaarneq siunertaralugu suliarinninneq, aamma
  3. aatsitassanik taaneqartunik piiaanissaq siunertaralugu misissueqqaarneq, misissueqqaarneq maskiinanik atuinikkut nunap ajoquserneqarneranik kinguneqarpat.

Imm. 2. Nalunaarut manna sulianut Kalaallit Nunaanni suliffinni avatangiisit pillugit inatsimmi § 2, imm. 2, nr. 2-mi aamma 3-mi pineqartunut ilaatinneqartunut sulianullu sulisitsisoq sinnerlugu suliaanngitsunut aamma atuuppoq.

Imm. 3. Taamaattorli §§ 3-5, §§ 7-23, kiisalu §§ 39-46 sulisitsisoq sinnerlugu suliarineqartunut taamaallaat atuupput.

§ 2. Nalunaarut manna suliat Kalaallit Nunaanni suliarineqarnerat pillugu nalunaarummi, Kalaallit Nunaanni suliffiit aaqqissuunneqarnerat pillugu nalunaarummi, Kalaallit Nunaanni teknikkikkut iluaqusersuutit aaqqissuunneqarnerat, Kalaallit Nunaanni stoffit atortussallu pillugit nalunaarummi aamma Kalaallit Nunaani suliffinnik naliliisarneq pillugu nalunaarummi aalajangersakkanut ilassutinik imaqarpoq.

Kapitali 2 - Suliap pilersaarusiornera aaqqissuunneralu

Suliffinnik naliliisarneq

§ 3. Sulianik nalunaarummut matumunnga ilaatinneqartunik suliaqarnermi, Kalaallit Nunaanni suliffinnik naliliineq pillugu nalunaarut malillugu suliffinnik naliliineq makkuninnga aamma imaqassaaq:

  1. Piiaaffiup iluani sumi immikkut ulorianartoqarsinnaanersoq, soorlu qaartoorsinnaaneq, ikuallattoorsinnaaneq, sullulianik nakkaattoorsinnaaneq, nakkaasoorsinnaaneq stoffinillu silaannarnilluunniit peqqissutsimut ulorianartunik toqunartunillu akulinnik peqarfiit eqqarsaatigalugit kiisalu immikkut ulorianarsinnaasut pinaveersimatinniarlugit iliuutsit suut iliuuserineqassanersut malinneqassanersulluunniit.
  2. Illersuutit annaassiniarnermilu atortut naleqquttut atorneqarnissaannik ilitsersuutit. Immikkut iliuutsitut iliuuserineqarsimasut malinneqartussalluunniit naliliinermi immikkut takuneqarsinnaassapput.
  3. Suliffimmi ingerlatat immikkut ulorianaatillit qanoq ingerlanneqartarnissaannik sulinermi periaatsitut malitassat, tamakkuninnga sulinerup taamaallaat akuersissuteqarnikkut ingerlanneqarsinnaaneranik aalajangersagartalik.
  4. Suliffiit tamarmik ataasiakkaarlutik malittarisassanik, sulinerup isumannaatsumik ingerlanneqarnissaanik qulakkeerinnittunik peqassapput. Malittarisassat taakku qimaaniarnermi aqqutissanut takussutissianik, qimaaniarnermi annaassiniarnermilu atortunik ikiueqqaarnermilu atortunik atuineq pillugu paasissutissanik aamma ajornartorsiulerfimmi suliffiulluunniit qanittuani suliniutinik sunik aallartitsisoqartussaaneranik aalajangiussanik kiisalu annaassiniarnermik aaqqissuussineq pillugu aalajangersakkanik imaqassapput.
  5. Qaqqap pineqartup assinga takussutissiaq paasiuminartunngorlugu suliaq. Takussutissiami sullulianut piiaaffiusunullu takussutissiami ilassutitut suut ingerlatsinermut isumannaallisaanermullu sunniuteqarsinnaasutut ilisimaneqartut takuneqarsinnaassapput.
  6. Silaannarissaaveqarfinni qitiusumik pissutsit pillugit paasissutissat kiisalu qaartoorsinnaaneq aamma akuutissanit atortussanillu peqqissutsimut ulorianartunit nalaataqartitaanissaq pinaveersaartinniarlugu atortut suliniutillu allaaserineqarnerat.
  7. Silaannaq gassimik ajoqusiisinnaasumik akoqarpat akoqarsinnaappalluunniit illersuutitut atortut tigoriaannaat sumiinnerannik pinaveersaartitsiniutinillu sunik aalajangersaasoqarsimaneranik allaaserinninneq.
  8. Ikuallattoqarsinnaanera pinaveersaartinniarlugu, sumi ikuallattoqarnera paasiniarlugu ikuallattorlu qatserniarlugu siaruatsaaliniarlugulu suliniutit suut suliniutigineqassanerisa allaaserineqarnerat.

Sulisitsisut arlallit akornanni suleqatigiinneq

§ 4. Suliffeqarfimmi nunamit allameersumi sulisut piiaaffimmi sulippata, § 3 tunngavigalugu naliliinermut ilassummi isumannaallisaaneq peqqissuserlu pillugit suleqatigiinneq qanoq aaqqissuunneqassanersoq aalajangersarneqassaaq. Matumani isumannaallisaaniarluni suliniutinik ataqatigiissaarisoqarnissaa ilanngullugu qulakkeerneqassaaq, pisariaqarpallu sulinermi iliuuseqarnermilu ataatsimut malittarisassat aalajangersarneqassallutik.

Imm. 2. Ilassummi tassani suliffiup aaqqissuunneqarnera ingerlanneqarneralu pillugit paasissutissat aammattaaq ilanngunneqassapput, taamaalillutik sulisitsisut nunanit allaneersut sulinerminnik peqqussut manna aamma suliffinni avatangiisit pillugit inatsit tunngavigalugu pisussaaffitik eqqortillugit piareersaasinnaaqqullugit ingerlatsisinnaaqqullugillu.

§ 5. Suliffeqarfik nunamit allameersoq piiaaffimmi sulinerminik aallartitsinnginnerani § 3 tunngavigalugu naliliinerup ilai sulinermut pineqartumut attuumassuteqartut pillugit allakkatigut ilisimatinneqassaaq.

§ 6. Suliffeqarfiup namminerisaminik sulisoqanngitsup piiaaffimmini suliamik nalunaarummi matumani pineqartunut ilaatinneqartumik suliassiissuteqartup sulisitsisut sumiiffimmi tassani sulisoqartut suliffeqarfiup aaqqissuunneqarnera ingerlanneqarneralu pillugit paasissutissanik sulinerminnik peqqussut manna aamma suliffinni avatangiisit pillugit inatsit tunngavigalugu pisussaaffitik eqqortillugit ingerlatsinissaannut pisariaqartunik pissarsisinneqarnissaat isumagissavaa. Matumani taakku sulisitsisut allat suliffimmi tassani ingerlataannik ilisimatinneqarnissaat qulakkeerneqassaaq, tamanna isumannaallisaaneq peqqissuserlu pillugit suleqatigiinermut pingaaruteqarpat.

Imm. 2. Suliffeqarfiuttaaq suliffimmi tassani pissutsit isumannaatsumik sumiissusersiorsinnaanermut suliffimmilu isumannaatsumik ingerlasinnaanermut pingaaruteqartut naleqquttumik periaaseqarluni paasissutissiissutigineqarnissaat isumagissavaa, soorlu allagarsiinikkut.

Nakkutilliineq attaveqatigiinnerlu

§ 7. Sulisut suliap ingerlanneqarnerani ulorianartunut illersorniarlugit, sulisitsisup taassumaluunniit toqqagaata suliffiit nakkutigissavai. Nakkutilliineq inunnit pisariaqarneratut misilittagaqartunit piginnaasaqartunillu ingerlanneqartassaaq, inuillu toqqaannartumik tikillugit attaveqarnikkut ingerlanneqartassalluni, teleli atorlugu attaveqatigiittoqarsinnaavoq.

Imm. 2. Suliffinnik inoqartunik nakkutilliineq minnerpaamik sulisut paarlaanneranni tamani pisassaaq. Suliffiit inoqartut tele atorlugu attaveqaateqanngitsut, minnerpaamik nalunaaquttap akunneri marlukkaarlugit pisarnertut misissorneqartassapput.

Imm. 3. Suliffik avinngarusimasumiippat sulisumilluunniit ataasiinnarmik sulisoqarpat tele atorlugu attaveqatigiissinnaanissaq qulakkeerneqassaaq. Tele atorlugu attaveqatigiittoqarsinnaanngippat, allatigut attaveqatigiissinnaanissaq qulakkeerneqassaaq.

Imm. 4. Pisariaqartitamik ikiuiniarnerit, qimagusssortitsinerit annaassiniarnerillu ingerlaannavik aallartissinnaajumallugit, attaveqatigiinnermut atortunik pisariaqartitanik peqartoqarnissaa sulisitsisup isumagissavaa.

Imm. 5. Inuit kikkut nunap iluaniinnersut takananilu suatungaaniissinnaanersut sukkulluunniit ilisimaneqarnissaata ajornannginnissaa sulisitsisup isumagissavaa. 

Ilinniartitsineq ilitsersuinerlu

§ 8. Sulisut tamarmik ataasiakkaarlutik qanoq atorfinitsinneqarsimanertik qanorlu sivisutigisumik sulisimanertik apeqqutaatinnagu sulinerup isumannaallisaanikkut peqqissutsikkullu tamakkiisumik illersorneqarsinnaasumik ingerlanneqarnissaanik naammattumik naleqquttumillu ilinniartinneqarlutillu ilitsersorneqartarnissaat sulisitsisup isumagissavaa. Ajutoorsinnaanermut nappaateqalersinnaanermullu aarlerinaatit, suliamut attuumassuteqarsinnaasut, ilanngullugit sulinerup aaqqissuunneqarnera, suleriaatsit naleqquttut, teknikkikkut iluaqusersuutit atorneqartarnerat, ikiueqqaarnermi atortut atorneqartarnerat, inunnut ataasiakkaanut illersuutit, qimaanermi annaassiniarnermilu atortut atorneqartarnerat pissutsillu allat attuumassuteqartut pillugit paasissutissat tunniunneqassaput. Ilinniartitsineq ilitsersuinerlu pingaartumik pisunut makkununnga atatillugu pisassaaq:

a. atorfinitsitsinermi
b. suliffiup iluani allamut nuutsitaanermi suliassalluunniit allanngortinneqarnerini
c. teknikkikkut iluaqusersuutit atulersinneqarnerini allanngortinneqarneriniluunniit aamma
d. teknologimik nutaamik atuilernermi.

Imm. 2. Ilinniartitsineq ilitsersuinerlu taaneqartut ineriartortitsinermut naleqqussarneqartassapput, ulorianarsinnaasut nutaat atuutilernerat ilanngullugit, pisariaqarpallu akuttunngitsumik uteqqinneqartassallutik.

Imm. 3 Ilinniartitsinermut ilitsersuinermullu taaneqartunut piffissap suliffiusup iluani ingerlanneqartussanut aningaasartuutit sulisitsisup akilertassavai.

Imm. 4. Sulisut nunanit allaneersut suliffimmi suliamik ingerlataqartut pissutsit isumannaallisaanermut peqqissutsimullu tunngasut sulinerminnut sunniuteqartut pillugit naleqquttumik ilitsersorneqarnissaat sulisitsisup qulakkiissavaa.

Imm. 5. Sulisunut isumannaallisaanermik ilitsersuutit, ajornartoornermi atortunik atuineq aamma pisuni ajornartoorfiusuni iliuusissat ilanngullugit, allaganngorlugit pigineqarnissaat pisariaqarneratullu annertutigisumik allagarsiinikkut saqqumitinneqarnissaat sulisitsisup isumagissavaa.

Inunnut ataasiakkaanut illersuutit

§ 9. Inunnut ataasiakkaanut illersuutitut iluaqusersuutit naleqquttut sulisunut atugassiissutigineqassapput.

Imm. 2. Illersuutitut iluaqusersuutit suliffimmiitinneqassapput, atorsinnaalluarnerallu qulakkeerniarlugu akuttunngitsumik misissorneqartassallutik.

Imm. 3. Niaqororrnaveeqqutit, isumannaallisaatitut kamippaat atisallu mianersoqqussutitallit (sakkortuunik/ersarissunik qalipaatillit) tamatigut atorneqartassapput, sumiiffiit tamakkuninnga atuinissamut erseqqissumik pisariaqartitsiviunngitsut eqqaassanngikkaanni. Sulineq isumannaallisaanikkut peqqussutsikkullu tamakkiisumik illersorneqarsinnaasumik allatut pilersaarusiorneqarsinnaanngippat, piareersarneqarsinnaanngippat ingerlanneqarsinnaanngippallu inunnut ataasiakkaanut illersuutitut iluaqusersuutit allat sulineq atorneqassapput.

§ 10. Nunap iluani sulinermi sulisut qaammartartumik tigummiartakkamik tamatigut nassataqartassapput, tak. § 15.

Kapitali 3 - Suliffigisaq suliffillu

§ 11. Piiaaffimmi ingerlatat mianeralugit aamma suliffiup aaqqissugaaneranut malittarisassat kiisalu nalunaarummi matumani aalajangersakkat naapertorlugu piiaaffik illersorneqarsinnaasumik aaqqissuunneqarsimassaaq.

Ilanngullugu qulakkeerneqassapput:

  1. nunami atortut ikkussukkat pioreersut sulinerup aallartinneqannginnerani suussusersineqarnissaat misissorneqarnissaallu kiisalu pisariaqarneratut annertutigisumik isumannaallisarneqarnissaat erseqqissumillu nalunaaqutsersorneqarnissaat,
  2. nunaminertami immikkut ulorianarsinnaasut sulinerup aallartinneqannginnerani suussusersineqarnissaat nalilersorneqarnissaallu pisariaqarneratullu annertutigisumik pinaveersaartinneqarnissaat erseqqissumillu nalunaaqutsersorneqarnissaat,
  3. teknikkikkut atortut ikkussukkat pisariaqartut pilersinneqarnissaat piffissaagallartillugulu atuiffiusunut anngutsinneqarnissaat kiisalu pisariaqarneratut annertutigisumik nakkutigineqarnissaat / misissorneqarnissaat aserfallatsaalineqarnissaallu,
  4. suliffiup ingerlaffiginera piffissami suugaluartumiluunniit pissutsit tamakkiisumik illersorneqarsinnaasut atuutsillugit pisinnaassaaq,
  5. teknikkikkut iluaqusersuutit naleqquttut pisariaqarneratut annertutigisumik atorneqarsinnaanerat,
  6. atortussat inissamut naleqquttumut aalajaatsumik toqqaveqartumut inissinneqarsinnaanerat,
  7. sumiiffiit suleriaatsinik immikkut ulorianarsinnaasunik ingerlatsiviusut ingerlatsiviunerminnut peqatigitillugu sapinngisamik allanit suliffiusinnaannginnissaat angallaffiusinnaannginnissaallu,
  8. atortulersuutit ikkussukkanik, isumannaallisaanermik iliuutsinik taamaattoqarpallu immikkut ulorianarsinnaasut il.il. ingerlaavartumik nakkutigineqarnissaannut periaatsimik aalajangersaasoqarsimanissaa aamma
  9. piffiit nakkaaffiusinnaasut imaluunniit nakkaanikut ungaluliinikkut, qalliinikkut allatigulluunniit naleqquttumik iliuuseqarnikkut qulakkeerneqarnissaat.

§ 12. Illut, piiaanermi atortulersuutitullu aaqqissukkat, teknikkikkut sanaartukkat ikkussukkallu allat, sulluliat, piiaavimmut sulluliat, itersaliat, usilersorfissiat assigisaallu ilanngullugit, atorneqarnerat eqqarsaatigalugu illersorneqarsinnaasumik sananeqarsimassapput aaqqissugaassallutillu kiisalu illersorneqarsinnaasumik aserfallatsaalineqassallutik.

Imm. 2. Teknikkikkut atortulersuutit, iluaqusersuutit, ikkussukkat il.il. illersorneqarsinnaasumik inissinneqassapput ikkussorneqassallutillu. Isumannaallisaanikkut peqqissutsikkullu ulorianarsinnaagunik, tamanna pissutsillu allat isiginiarlugit inissinneqassapput, taamaalillutik ajutoortoqarnerani sapinngisamik ulorianannginnerpaassammata.

Imm. 3. Teknikkikkut iluaqusersuutit atortullu innaallagissamoortut piffimmi gassit, pujoralaat aalarluunniit pissutigalugit ikuallattoorfiusinnaasumi qaartoorfiusinnaasumiluunniit inissinneqarsimagunik. sumiiffinni qaartoorfiusinnaasuni atorneqarnissaminnut naleqquttuussapput.

§ 13. Matut, isaaviit, ammartartut il.il. inissinneqarneri, qassiuneri angissusaallu suliap suussusianut pissutsinullu allanut naleqqiullugit illersorneqarsinnaasuussapput. Taakku atortussanik naleqquttunik sananeqaateqassapput, imatullu ilusilersugaallutillu aaqqissorneqarsimassapput pisariitsumik ammarneqarsinnaasunngorlugit, matuneqarsinnaasunngorlugit ulorianaateqanngitsumillu saneqqunneqarsinnaasunngorlugit. Nipiliornermut, issimut, isugutammut, ikuallannermut il.il. naammaginartumik ussissagaassapput.

§ 14. Sumiiffinni naleqquttuni allagartalersuinerit silamit ajoqusigaasinnaanngitsut inissinneqarsimassapput, taakkunatigut pissutsit isumannaallisaanermut peqqissutsimullu pingaaruteqartut paasissutissiisutigineqassallutik mianersoqqussutigineqassallutilluunniit.

Qaammaqqusersuineq

§ 15. Suliffik, sulliviit kiisalu isernermi aqqutit angallannermilu aqqutit naammattumik qaamanilinnik qullilersugaassapput. Ullup qaamarnga naammanngippat, pissutsinut naleqquttunik qullilersugaassapput, sulineq angallannerlu illersorneqarsinnaasumik ingerlanneqarsinnaasunngorlugit.

Imm. 2. Qullilersuutit imatut inissinneqarsimassapput, qullilersuutit sulisut ajutoornerannik kinguneqarsinnaajunnaarsillugit.

Imm. 3. Suliffiit qullilersuinerup qamittoorneratigut sulisui uloriartorsiortitaappata, ajornartoornermi qullilersuutinik naammaginartumik qaamaassusilinnik atortulersugaassapput. Taamatut iliornissaq ajornarpat, sulisut namminerisaminnik qaammartartoqartitaassapput.

Angallannermi aqqutit

§ 16. Suliffimmi aqquserngit nunaminertallu angallaffiusussat naammattut aaqqissugaasimassapput, tassani angallanneq akornuteqanngitsumik ingerlasinnaanngorlugu kiisalu isumannaallisaanermut peqqissutsimullu ulorianartorsiortitsinngitsumik, aamma pisariaqarfiini teknikkikkut iluaqusersuutinik atuiffiusinnaanngorlugit angissusiligaassapput pissusiligaallutillu.

§ 17. Angallannermi aqqutit isernermilu aqqutit, majuartarfiit, allunaasanik majuartarfiliat aalajangikkat, usilersortarfiit qaqisarissallu imatut naatsorsorneqarsimassapput, angissusilerneqarsimassallutik inissinneqassallutillu, pisuinnarnit angallassisutinilluunniit atuisunit isumannaatsumik aamma atorneqarnissaminnut naapertuuttumik ajornaatsumik atorneqarsinnaasunngortillugit.

Imm. 2. Inunnik angallassinermut nassiussanilluunniit assartuinermut angallannermi aqqutit amerlanerpaanik atuisunut suliallu suussusianut naleqquttumik angissusilerneqarsimassapput.

Imm. 3. Angallannermi aqqutit nunaminertallu nunaminertanit sanilerisaminnit qaffasinnerusunngorlugit qullarneqarsimasut naleqquttunik assiaqutsersugaassapput.

Imm. 4. Angallassissutinik angallannermi aqqutit matunit, isaavinnit, pisuinnaat ingerlaffissaannit, torsuusarsuarnit, majuartarfinnit assigisaannillu naammattumik ungasissuseqartumi inissinneqassapput.

Imm. 5. Angallassissutinik sulinermi atorneqartartunik ingerlaartoqartarpat, angallassissutinik ingerlasut pisuinnaallu nalinginnaasumik avissaarsimatinneqassapput.

Imm. 6. Isumannaatsumik sumiissusersiorsinnaaneq angalasinnaanerlu eqqarsaatigalugit pisariaqartinneqarpat angallannermi aqqutit nunaminertallu suup tungaanut ingerlaviusinnaanerat, anillaffissat portussutsillu nikeriataarfigisaat erseqqissumik nalunaaqutsersorneqarsimassapput.

Imm. 7. Angallassissutit maskiinalluunniit suliffinnut appakaateqqqusaappata angallannermi malittarisassat aalajangersarneqassapput.

§ 18. Nunami assallugit itersaliani salliarnartaliat angallannermilu aqqutit aalajaatsuussapput, maskiinanullu taakkunani atorneqartunut naleqquttuussallutik. Maskiinat isumannaatsunik nuunneqarsinnaanngorlugit taakku sananeqarsimassapput aserfallatsaalineqassallutillu. Sivingarnit itersallu immikkat aalajaatsunngorlugit suliarineqassapput.

Suliffik

§ 19. Ataasiakkaat suliffii naleqquttumik aaqqissugaassapput, ima initutigissallutik pequtit pisariaqartut, iluaqusersuutit atortussallu illersorneqarsinnaasumik akunnilerlugit inissinneqarsinnaassallutik, taamaasilluni ingerlatat sulinermut attuumassuteqartut tamarmik isumannaatsumik ingerlanneqarsinnaalersillugit sulinermilu inissisimanerit aalanerillu illersorneqarsinnaasumik inissalerlugit.

Imm.2. Suliaq ingilluni suliarineqarsinnaappat naleqquttuullunilu, taamatut suliffissaq naleqquttumik aaqqissugaq pigineqassaaq. Nikorfalluni pisullunilu sulisaraanni, ajornanngippat issiavissaqassaaq, sulinerup uninnganerani atorneqarsinnaasunik.

Imm. 3. Suliffik illersorneqarsinnaasumik iserfissaqassaaq tassanngaanniillu illersorneqarsinnaasumik qimaariarfissaqassalluni.

§ 20. Suliffik sulisut suliffimmi sulinermiluunniit ingerlatseriaatsini akuutissanit atortussanillu, sakkortuumik issimit kiammillu, nipiliornernit sajukulaarnernilluunniit il.il. peqqissutsimut ajoqutaasumik sunnerneqarsinnaajunnaarsillugit inissinneqarsimassallunilu aaqqissorneqarsimassaaq.

Imm. 2. Atortussanik tunillaassuussinnaasunik imaluunniit akuutissanik atortussanilluunniit isumannaallisaaneq peqqissuserluunniit mianeriniarlugit amermit peerasuarnissaat pingaaruteqartunik, imaluunniit siaruaannissaasa pinngitsoortinneqarnissaanik pingaaruteqartunik mingutsitsisoqarnissaanik aarlerinaateqarfiusuni, suliffiup eqqaani tamatumunnga iluaqusersuutinik naleqquttunik naammattunillu peqassaaq, soorlu puiaasanik isinik errortuummik imalinnik, ajornartoornermi qorlortitsivigaluni uffarfinnik immikkullu saligutittut atortunik allanik.

§ 21. Suliffik torersuullunilu ilisaajagaasimassaaq, pissutsit isumannaallisaanikkut peqqissutsikkullu illersorneqarsinnaajuaqqullugit. Tulliuttut pingaarnerutillugit maluginiarneqassapput:

  1. aqqusernit nunaminertallu angallaffiusut, teknikkikkut atortulersuutitut ikkussukkat isumannaallisaaniarlunilu iliuutsit illersorneqarsinnaasumik pissuseqartinneqarnissaat,
  2. atortussat, sakkuutit, ledningit il.il. sulinermi angallannermiluunniit ulorianartorsiortitsisinnaajunnaarsillugit inissinneqarnissaat,
  3. aqquserngit nunaminertallu angallaffiusut aamma suliffiit eqqagassanik assigisaannillu nakkaatitsivigineqannginnissaat, kiisalu apinerani issilerneranilu aputaajarneqartarnissaat ujaraararterneqartarnissaallu, aamma
  4. eqqakkat assigisaallu naleqqutumi inissinneqarallartarnissaat illersorneqarsinnaasumillu iginneqartarnissaat.

Imm. 2. Pujoralaat peqqissutsimut ajoqutaasut allatigullu mingutsitsinerit siammarneqarsinnaajunnaarsillugit torersaaneq eqqiaanerlu ingerlanneqartassapput.

Imm. 3 Assaanermi piiakkanik, piiakkat sinnikuinik, eqqagassatut katersukkanik, ikuallatat arsakuinik katersukkanik katersukkanillu allanik katersuiviit kinnganikunngortitsinermilu immertakkat patajaatsunngorlugit kiisalu isumannaallisaanermut peqqissutsimullu ulorianarunnaarsillugit ilusilersugaassapput, sanaartorneqassallutik, ingerlanneqassallutik aserfallatsaalineqassallutillu.

§ 22. Piffissani sivisunerusumi silami sulisoqarpat, sulisut silap allanngorarneranut illersorniarlugit iliuuseqartoqassaaq, soorlu tupermik, qulisamik illuaqqamilluunniit nappaanikkut.

Imm. 2. Sumiiffimmi pineqartumi piffissami sivisunerusumi sulinermik piiaanerpiaanngitsumik misissuinerpiaanngitsumillu ingerlatsisoqarpat, soorlu sullivimmi sulinermik, nakkutilliinermik allaffissornermillu sulisoqarpat, sulineq taamaattoq ininut aaqqissorneqarneri aalajangersimasunik suliffinnut piumasaqaatinik eqqortitsisunut inissinneqassaaq. Tamanna ininut, illuaqqanut, qulisanut assigisaannullu aamma atuuppoq.

Silaannarissaaneq il.il.

§ 23. Suliffiit matoqqasut silaannarissaammik naammattumik annertussusilimmik pilersorneqassapput.

§ 24. Akuutissat ajoqutaasinnaasut silaannarmi katersuuppata, imaluunniit katersuussinnaappata, naleqquttunik iliuuseqartoqassaaq, makkuninnga qulakkeerinnittunik

  1. pineqartut puilaffimminni unitsinneqassapput, imaluunniit
  2. pineqartut puilaffimminni katersorneqassapput imaluunniit peerneqarlutik, imaluunniit
  3. akuutissat taamatut ittut katersuunnerat imatut kimikillisinneqassaaq, sulisut aarlerinartorsiorunnaarsillugit.

Imm. 2. Periutsikkut akuutissat ajoqutaasut imatut siammartinneqarsinnaasariaqarput, sulisut aarlerinartorsiorunnaarsillugit.

§ 25. Silaannarmi gassit pujoralaallu peqqissutsimut ajoqutaasut qaartoorsinnaasulluunniit annertussusaat ussissusaallu naliliiffiginiarlugit iliuuseqartoqassaaq.

Imm. 2. Nakkutilliinermi atortunik sumiiffinni aalajangersimasuni gassit eqiterunnerannik il.il. nammineerlutik ingerlaavartumillu nalunaarsuisartunik, kalerrisaarutinik nammineerlutik aallartittartunik, atortunut innaallagissamoortunut innaallagissap sarfaanik nammineerlutik unitsitsisartunik aamma motorinik orsutortunik nammineerlutik unitsitsisartunik ikkussuisoqassaaq.

§ 26. Silaannarmik qaartoorsinnaasumik peqarneranik pilersoqartarneranillu akiuiniarluni pitsaaliuiniarlunilu iliuusissat pisariaqartut tamarmik iliuuserineqassapput.

Imm. 2. Piffinni qaartoorfiusinnaasutut aarlerinaateqarfiusuni, silaannaap qaartoorsinnaasup ikummartittoornissaa pinngitsoortinniarlugu iliuusissat pisariaqartut tamarmik iliuuserineqassapput.

Qaartiterutissat innattaatillu

§ 27. Qaartiterutissanik innattaatinillu toqqortarinninneq, assartuineq atuinerlu aatsitassanut ikummatissanullu inatsit malillugu inunnit sulianik taamaattunik ilisimasalinnit pisariaqarneratullu akuerisaasunit isumagineqassaaq. Sulisut isumannaallisaanikkut peqqissutsikkullu ulorianartorsiortinnagit suliassat aaqqissuunneqarlutillu suliarineqassapput.

Imm. 2. Aatsitassarsiorfinni qaartoorsinnaasumik pujoralalinni qaartiterutissat innattaatillu aatsitassarsiorfinni assatanilu taamaattuni atorneqartussatut naatsorsuusat kisimik atorneqarsinnaapput.

Imm. 3. Innattaatinik innaallagissamoortunik atuinermi, kallilernissaa aarlerinaateqartillugu, kallernissaa sukkasuumik isumannaatsumillu aarlerisaarutigineqarsinnaassaaq.

Isumannaallisaanermik sulineq, assaaneq qillerinerlu il.il.

§ 28. Suliap isumannaallisaanikkut peqqissutsikkullu tamakkiisumik illersorneqarsinnaasumik suliarineqarnissaanut ujarassiornermut tunngasut, qaqqat sannaanut tunngasut pissutsillu allat attuumassuseqartut sulineq aallartinneqartinnagu pisariaqarneratut annertussusilimmik misissorneqassapput.

Imm. 2. Assaanermik, piiaanermik, qillerinermik assigisaannillu suliaqarnerit isumannaallisaaneq peqqissuserlu eqqarsaatigalugit suliffinni avatangiisit pillugit inatsimmi malittarisassat nalinginnaasut nalunaarummilu matumani malittarisassat naapertorlugit tamakkiisumik illersorneqarsinnaasumik pilersaarusiorneqassapput, aaqqissorneqassallutik suliarineqassallutillu.

Imm. 3. Suleriaatsit teknikkikkullu iluaqusersuutit naleqquttut nunap qaavata pissusia pissutsillu allat atuuttut isiginiarlugit atorneqassapput, matumani sumiiffimmi tassani ingerlatat allat, nunamik immikkut ajoqusiisinnaaneq silallu sunniisarnera ilanngullugit eqqarsaatigineqassallutik.

§ 29. Nakkaasoorsinnaaneq sulluliallu qilaavinik naakkaattoorsinnaaneq pinaveersaartinneqassapput. Qulisat piiaaffiillu sinaasa portussusii sivingassusaallu nunap iluata pissusianut, nunap iluata suussusianut suleriaasissatullu pilersaarutigineqartunut naleqqussarneqassapput.

Imm. 2. Assaanermik piiaanermillu suliaqarnermi nunap siunertarineqanngitsumik sisoorsinnaanerata nakkaasinnaaneratalu pinaveersaartinneqarnissaat qulakkeerneqassaaq. Matumani pingaartumik makku ilanngullugit isiginiarneqassapput:

  1. Assaanerit sivinganerni assiaqutsersugaanngitsuni ingerlanneqartut ulorianartumik sisoorsinnaajunnaarsillugit sivingassusilerneqartassapput.
  2. Qaarsumit seqummakut ulorianartorsiortitsisinnnaasut ingerlaannaq peerneqassapput, toqqissisimanartumillu qulakkeerneqarlutik. Suliaq aallartinneqartinnagu aallarteqqinneqartinnaguluunniit suliffinni qulisat sivingarnillu angallanermiluunniit aqqutit atortukunik ujaqqanilluunniit ataasiakkaanik katatanik peqarnersut misissorneqartassapput, pisariaqarpallu taakku piiarneqarlutik.
  3. Assaanerit imaluunniit kaanngarnikunik piiaanerit siunertaanngitsumik aalajaakkunnaarsitsinermik pilersitsinermik kinguneqanngitsumik ingerlanneqassapput.
  4. Assaanermik suliaqarneq naammassineqarniariartoq pilertornerpaamik qerattaqqusersuisoqassaaq, nunap iluata aalajaassusiata tamanna pisariaqarunnaarsissimanngippagu.
  5. Sumiiffiit ujaqqanik nakkutigineqarsinnaanngitsumik nakkaaviusinnaasut nakkaattoorfiusinnaasulluunniit ingerlaannaq assiaqutsersorneqassapput. Sumiiffimmi nakkutilliisoqareersimatinnagu pisariaqartumillu saliisoqareersimatinnagu imaluunniit isumannaallisaasoqareersimatinnagu assiaqutsersuutit peerneqassanngillat.
  6. Sivinganermit assaavimmilluunniit qimaariariataapallassinnaanermut periarfissaqartuaannassaaq.

Imm. 3. Sumiiffiit assatat sulianut atatillugu iserfiusinnaasut nunap iluata patajaatsuunissaa eqqarsaatigalugu akuttunngitsunik misissorneqartssapput aamma qerattaqqusersuutit aserfallatsaalineqassapput isumannaallisaaneq pilersaarutaareersoq attassinnaajumallugu.

Imm. 4. Pissutsit immikkut ittut isumannaallisaanermik suliaqarnermut pingaarutillit nikinnissap tullissaanut ilimasaarutigineqartassapput allaganngorlugillu nalunaarsorneqartassallutik. Suliaq ingerlanneqartillugu uppernarsaat suliffimmiitsinneqartassaaq.

§ 30. Itersaliorluni sulluliorlunilu qillerivinni qillerinermi kinaluunniit ulorianartoqarfiusumiissanngilaq, qillerummillu ingerlatsisoq ujaqqat tammikalanerinut illersuuserneqarsimassalluni.

Imm. 2. Qillerinermik ingerlatsinerni tamani ujaqqat pujoralaat peqqissutsimut ulorianartut sapinngisamik pilertornerpaamik piiarneqartassapput.

§ 31. Suliffigisaq nakkutigisaanngippat aamma ujaqqanut nakkarsinnaasunut nakkaasinnaasunulluunniit allatigut isumannaallisagaanngippat, aamma ujaqqanik nakkaasoqarsinnaalersitsisumik sullulialluunniit qilaavanik nakkaattoortoqarsinnaalersitsisumik nunap iluanut sunniuteqartumik sulinermi angallassissutinik atortunilluunniit allanik ingerlatsisup inigisaa, aquffigisaa allatulluunniit suliffigisaa ajornanngippat qulisaassaaq.

§ 32. Usinik nakkaatitsivinni aalajangersimasuni assequtsiussanik pilersitsisoqassaaq, assartuutit usiminnik nakkaatitsinerminni ilanngullutik nakkaqataasinnaajunnaarsillugit.

Nunap iluani silaannarissaaneq

§ 33. Nunap iluanut iserfiusinnaasut tamarmik naammattumik silaannarissarfilersorneqassapput. Silaannarissarfeqarnissamik pisariaqartitsineq silaannarissarfeqarfiillu ilusiligaanerat sulinerup aallartinneqannginnerani pilersaarusiorneqarlutillu uppernarsaasersorneqassapput. Silaannarissarfeqarfik angallaffiusuni suliffiusunilu silaannaq naammaginartumik pitsaassuseqalersillugu annertussusilerneqassaaq.

Imm. 2. Tulliuttut qulakkeerniarlugit ataavartumik naammattumillu annertussusilimmik silaannarissaasoqarnissaa isumagineqassaaq:

a. silaannarik,
b. qaartoorsinnaaneranik pujoralattoortoqarsinnaaneranillu aarlerinaatit nakkutigisinnaajumallugit silaannaq, aamma
c. suliap ingerlanneqarnerani sulinermi atukkat naammaginartuusinnaaqqullugit silaannaq, suleriaatsit atorneqartut sulisullu timikkut assoroortinneqarnerat isiginiarlugit.

Imm. 3. Silap nammineq suernerata silaannarissaanera piumasaqaatinik eqqortitsinngippat, silaannarissarfiit motoorillit atorlugit silaannarissaaneq qulakkeerneqassaaq. Silaannarissaaveqarfik nakkutilliinermi kalerrisaarummik atortulerlugu suliarineqassaq, taannalu silaannarissaanerup amigarneranik qulliit ikittaarnerisigut aamma/imaluunniit nipiliornikkut takutitsisinnaassaaq.

Imm. 4. Ajornartoornermi silaannarissarfik ingerlatsinerup piareersarneqarneranik suliaqarnermi aamma matusinermik suliaqarnermi, kiisalu sumiiffinnut silaannarissaasoqarfippiaap silaannaata ingerlaarfiinut toqqaannartumik atassutilinnut ingerlasussatut killilerneqassaaq. Tunisassiorfiit ajornartoornermi silaannarissarfimmik silaannarissarfilerneqarsinnaapput, sulisut isumannaatsuunissaat peqqissusiallu qulakkeerniarlugit naleqquttunik ilassutaasunillu iliuuseqartoqarsimappat.

Imm. 5. Silaannarissaaveqarfik ingerlaavartumik misissorneqartassaaq aserfallatsaalineqartassallunilu. Silaannarissaatinut piumasaqaatit akuttunngitsumik uuttortarneqarlutillu nalunaarsorneqartassapput.

§ 34. Motorit orsussartortut nunap iluani atorneqartut akuttunngitsumik misissorneqartassapput pisariaqartitsinerlu malillugu nalerisarneqartassallutik. Misissuinerit nalerisaanerillu allattuiffimmut allattorneqassapput.

Imm. 2. Benzin imaluunniit gas motorinut orsussatortunut nunap iluani atorneqartunut orsutut atorneqassanngillat. Inerteqqut taanna angallassisutinut annaassiniutaasunut atuutinngilaq, aatsitassarsiorfimmi taakku akuttunngitsumik atorneqartanngippata.

Kapitel 4 - Ikuallattoornissamut qaartoortoqarnissaanillu aarlerinaatit aamma qimaanermi aqqutit il.il.

Ikuallattoornissamut qaartoortoqarnissaanillu aarlerinaatit

§ 35. Motoorit ikummatissatortut nunap iluani atorneqartut akuttunngitsumik misissorneqartassapput pisariaqartitsinerlu malillugu nalimmassarneqartassallutik. Misissuinerit nalammassaanerillu allattaavinnut allattorneqartassapput.

Imm. 2. Nunap iluani motoorinut ikummatissatortunut benzin aamma gas atorneqassanngillat. Inerteqqut taanna qamutinut annanniutinut atuutinngilaq, piiaaffimmi atorneqakulanngippata. 

§ 36. Innermik atuineq kiisalu ikummartitsisinnaasunik sulineq inerteqqutaapput, ikuallattoqarsinnaanera qaartoortoqarsinnaaneraluunniit pinaveersimatinniarlugit naammaginartumik iliuuseqartoqarsimanngippat. Sumiiffinni ikuallattoorfiusinnaasuni qaartoorfiusinnaasunilu pujortarneq inerteqqutaavoq.

Imm. 2. Nunap iluani, assatani ujaqqerivinniluunniit qaartoorsinnaasumik gasseqartuni pujoralaqartuniluunniit tupanik pujortagassanik kiisalu sunilluunniit innaallatsitsisinnnaasunik ikummartitsisinnaasunilluunniit nassataqarnissaq inerteqqutaavoq.

§ 37. Sumiiffinni qaartoorsinnaasunik gasseqartuni pujoralaqartuniluunniit innermik supoortoq atorlugu saviminernik agguineq, svejserineq taakkuluunniit assigisaannik suliaqarneq qaqutiguinnaq ingerlanneqarsinnaavoq, sulisullu isumannaatsuunerat peqqissusiallu illersorniarlugit immikkut iliuuseqartoqassalluni.

Imm. 2. Imerpalasut naqitsiniliuutit, tassa imaappoq imerpalasut naqitsinertut nukinngortitsisinnaasut atorneqarnissaat pisariaqarpat, imerpalasut ikikkaruminaatsut sapinngisamik atorneqarniassapput, ikuallattoorsinnaaneq innerullu siaruaassinnaanera pinngitsoortinniarlugit. Imerpalasut naqitsinertut nukinngortitsisinnaasut innermut akiuussinnaanermut misiliinermi piumasaqaatit immikkuualuttulersugaasut eqqiluisaarnissarlu eqqarsaatigalugu piumasaqaatit eqqortissavaat.

Imm. 3. Imerpalasut naqitsinertut nukinngortitsisinnaasut piumasaqaatinut assigiinngitsunut naapertuuttuunngitsut atorneqarpata. suli annertunerusumik iliuuseqartoqassaaq, ikuallattoorsinnaaneq innerullu siaruaassinnaanera pinngitsoortinniarlugit.

§ 38. Suliffiit qatserinermi atortunik naammattunik pilersorneqarsimassapput, pisariaqarpallu ikuallannernik malussarniutinik kalerrisaarutinillu atortulersorneqarsimassallutik. Qatserinermi atortut biilini orsussamik ingerlatilinni, maskinani sulinermilu atortuni annerusuni kiisalu sumiiffimmi immikkut ikuallajasulinni qitiusumik naleqquttumillu inissinneqarsimassapput. Assammik qatserutit tigoriaannaassapput, pisariitsumik atorneqarsinnaassallutik illersorneqarsinnaasumillu toqqortarineqassallutik.

Imm. 2. Qatserinermi atortut nalunaaqutsersugaassapput. Atortut aserfallatsaalineqassapput, aamma qaqugukkulluunniit atorneqarnissaminnut piareersimatinneqassallutik.

§ 39. Sulisut ulorianartorsiornermi suliffitik sukkasuumik isumannaatsumillu qimassinnaasussaavaat. Qimaariarfissat ajornartoornermilu aniffissiat erseqqissumik nalunaaqutsersugaassapput, assersorneqaratik akornuteqanngitsumillu qaangerneqarsinnaassallutik sapinngisamillu toqqaannartumik silamut imaluunniit immikkoortumut inimulluunniit annanniarfiusumut anifffiusinnaassallutik.

Imm. 2. Sulisut isumannaatsuunerat peqqissusiallu annertuumik ulorianartorsiortinneqarpata ingerlatsineq unitsinneqassaaq, sulisullu sumiiffimmut isumannaatsumut qimarnunneqassallutik.

§ 40. Suliap suussusia pissutsillu allat apeqqutaatillugit qimaanermi aqqutissat ajornartoornermilu aneriarfissiat naammattunik amerlassuseqartut suliffimmiittut tamarmik ulorianartorsiulernermi sulisut silamut sumiiffimmulluunnit isumannaallisaaviusumut isumannaaatsumik anisinnaanngorlugit ilusilersorneqarsimasut, angissusilerneqarsimasut inissinneqarsimasullu pigineqassapput.

Imm. 2. Tamanna ajornanngippat nunap iluani suliffiit tamarmik immikkut marlunnik anisariaqartinneqassapput, tamarmik immikkut nunap qaanut ingerlaviusinnaasunik avissaartitanik aqqutissalinnik. Anisarissat atorneqarnerat timikkut sakkortuumik assoroornermik nassataqarpat anisarissat taakku sulisut assartornissaannut iluaqusersuutinik ilaneqassapput.

Imm. 3. Tamanna isumannaallisaanermut tunngasut pissutigalugit pisariaqartinneqarpat, ajornartoornermi aneriarfissat isaaviilluunniit matui qimaaffiup tungaanut ammartartuussapput, aamma ajornanngitsumik isumannaatsumillu matuersaat atornagu ammarneqarsinnaassallutik, kiisalu illersittakkanik kaajallattartunilluunniit matulerneqarsimassanatik.

Imm. 4. Qimaanermi aqqutissat ajornartoornermilu aneriarfissat qaammaqquteqartariaqartut ajornartoornermi qullernik innaalllagissap sarfaarunnerani naammattumik sakkortussusilimmik qaamanilinnik pilersorneqarsimassapput.

Annaassiniarnermi atortut

§ 41. Qimaanermi annaassiniarnermilu atortunik pisariaqartunik peqarnissaa taakkulu aserfallatsaalineqarnissaat sulisitsisup isumagissavaa.

Imm. 2. Sulisut pisuni ajornartoorfiusuni iliuusissat naleqquttut iliuuserissalugit ilinniartinneqarlutillu ilitsersorneqassapput.

Imm. 3. Annaassiniarnermi atortut sumiiffinni naleqquttuni tigoriaannanngorlugit pigineqassapput nalunaaqutsersorneqarsimassallutillu. Atortut taakku aserfallatsaalineqassapput aamma qaqugukkulluunniit atorneqarnissaminnut piareersimassallutik.

Ikiueqqaarneq

§ 42. Ikiueqqaarnermi atortut sumiiffinni sulinermi pissutsit pisariaqalersitsiviini tamani tigoriaannaassapput.

Imm. 2. Sulisut silaannarmit peqqissutsimut ajoqutaasumit sunnerneqarsinnaappata, anersaartuutitut uummarsaanermilu atortut pigineqassapput.

Imm. 3. Sulisut naammattumik amerlassusillit ikiueqqaarnermi atortut atornissaannik ilitsersorneqarsimassapput.

imm. 4. Suliffiup angissusiata, suliap suussusiata ajutoorsinnaanerullu tamanna pisariaqalersippassuk, init ikiueqqaarfissat ataaseq arlalilluunniit ikiueqqaarnermi atortunik atortulersukkat akiutinillu atuinissamut naleqqussarneqarsimasut aaqqissorneqassapput.

Imm. 5. Inini taakkunani tamanit takuneqarsinnaasunik allagarsersuinikkut qanoq ikiueqqaarnissaq ilitsersuutigineqassaaq.

Imm. 6. Init ikiueqqaarfiusussat erseqqissumik nalunaaqutsersimassapput.

Upalungaarsimaneq aaqqissuussaanerlu

§ 43. Sulisilluni ajutoortoqassappat, ikuallattoqassappat, qaartoortoqassappat nakkaattoortoqartillugu il.il. upalungaarsimanissamut pilersaarutip pigineqarnissaa sulisitsisup isumagissavaa. Pilersaarut suliffinni allannguuteqartoqaraangat ingerlaavartumik nutarterneqartassaaq.

Imm. 2. Upalungaarsimanissamut suleqatigiiffik atorsinnaasoq annertuumik ajutoornerni pisoqarnerniluunniit tamani iliuusissanik naleqquttunik pilertortumik sunniuteqarluartumillu iliuuseqarsinnaasoq pilersinneqassaaq.

Imm. 3. Nunap iluani sumiluunniit ikiuisinnaassagaanni, upalungaarsimanermut suleqatigiiffimmi annaassiniartartut sungiusarsimasut naammattunik amerlassusillit atortullu naleqquttut ilaassapput.

imm. 4. Suliffinni tamani nalinginnaasumik inuttaqartotaasuni, upalungaarsimanissamut akuttunngitsumik sungiusartitsisoqartassaaq.

Kapitali 5 - Ajutoornermik nalunaarutiginninneq

§ 44. Suliffeqarfiup suliffimmi isumannaallisaanerup peqqissutsillu naliliivigineqarnerannik suliaqartussaatitaasup, tak. § 3, sumiiffimmi ajutoornermik annertuumik nassataqartumik nassataqarsinnaasimasumillu ajutoortoqarpat tamanna Sullivinnik Nakkutilliisoqarfimmut ingerlaannartumik nalunaarutigissavaa.

Imm. 2. Sulisitsisut sulisilluni ajutoornernik il.il. nalunarutiginninnissamut allatigut pisussaaffiisa allanngornerannik kinguneqanngilaq.

Kapitali 6 - Peqqissutsimik misissuinerit sunnerneqarsimasunillu nalunaarsuineq

§ 45. Sulisut peqqissutsikkut ajoqusiisumik sunnerneqarsimasinnaasut sulileqqinnginnerminni peqqissutsimikkut misissorneqarnissaminnut periarfissaqarnisaat, pisariaqarpallu akuttunngitsumik akuttunerpaamillu ukiut pingasukkaarlugit misissorneqartarnissaat sulisitsisup qulakkiissavaa, imaappat:

  1. Sunniineq nappaammut suussusersineqarsinnaasumut peqqissutsilluunnit ajorseriarneranut atassuteqartoq takuneqarsinnaappat,
  2. nappaat sunniinerluunniit pissutsit sulisut atugaat pissutigalugit pilersinnaasoq ilimanaateqarpat,
  3. misissueriaaseq atorneqartoq sulisumut annikitsuinnarmik ulorianarsinnaappaat, aamma 
  4. nappaat sunniulluunniit takuneqarsinnaasunngortinniarlugu periutsit sunniuteqarluartut pigineqarpata.

Imm. 2. Misissuinerit sulisumut isertitatigut annaasaqaataanatik ajornangippallu piffissap suliffiusup nalaani ingerlanneqarsinnaanerat sulisitsisup isumagissavaa.

§ 46. Sulisitsisup allataavinni sulisut nalunaarsussavai, suliaasa suussusii qanorlu sivisutigisumik sulisimanerat kiisalu tamatumunnga atatillugu akuutissanit atortussanillu ulorianartunit sunnerneqarsimanerat nalunaarlugit. Sullivinnik Nakkutilliisoqarfik nakorsarlu misissuisoq allattaavinnik taakkuninnga misissuisinnaatitaapput. Sulisut inuit pillugit paasissutissanik allattaavimmi allanneqarsimasunik misissuisinnaatitaapput. Sulisut taakkulu suliffeqarfimmi sanaartorfimmiluunniit sinniisaat, allattaavinni ataatsimut paasissutissanik pineqartut kinaassusiinik ilisarnarunnaarsinneqarsimasunik misissuisinnaatitaapput.

Imm. 2. Allataaviit taakku sunniinerup qaangiunnerata kingornatigut sivikinnerpaamik ukiuni 40-mi toqqortarineqassapput. Suliffeqarfiup atorunnaarnerani allattaaviit najukkami Sullivinnik Nakkutilliisoqarfimmut nassiunneqassapput.

Kapitali 7 - Immikkut akuersissuteqartarneq naammagittaalliornerlu

§ 47. Sullivinnik Nakkutilliisoqarfiup pisortaata pissutsinik immikkut ittunik atuuttoqartillugu taamaaliornerlu naleqquttutut tamakkiisumillu illersorneqarsinnaaasutut nalilerneqarpat, nalunaarummi matumani aalajangersakkat atuutinnginnissaat immikkut akuersissutigisinnaavaa.

§ 48. Nalunaarut manna tunngavigalugu aalajangiinerit Kalaallit Nunaanni sullivinni avatangiisit pillugit inatsimmi § 64 malillugu naammagittaalliuutigineqarsinnaapput.

Kapitali 8 - Pinerluttulerinermik inatsit malillugu pineqaatissiinerit

§ 49. Kinaluunniit Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermik inatsit tunngavigalugu pineqaatissinneqarsinnaavoq

  1. § 3-mik aamma §§ 7-47-imik unioqqutitsisoq
  2. nalunaarut manna tunngavigalugu peqqusissutinik inerteqqutinilluunniit malinninngitsoq imaluunniit
  3. nalunaarut tunngavigalugu immikkut akuersissuteqarnermi piumasaqaatinik sumiginnaasoq.

Imm. 2. § 3-mik aamma §§ 7-46-imik unioqqutitsinermi sulisitsisoq akiliisitaanissamut akisussaatinneqarsinnaavoq, unioqqutitsineq sulisitsisup piaaraluni mianersuaalliorluniluunniit unioqqutitsineratut isigineqanngikkaluarpalluunniit. Akiliisitaanissamut akisussaasuutitsinermi pillaatip allannguutissaanik aalajangersaasoqassanngilaq.

Imm. 3. Ingerlatseqatigiiffiit il.il. (inatsisitigut pisinnaatitaasut pisussaatitaasullu) pinerluttulerinermik inatsimmi kapitali 5-imi maleruagassat tunngavigalugit pinerluttulerinermi inatsisitigut akisussaatinneqarsinnaapput.

Kapitali 9 - Atuutilersitsineq

§ 50. Nalunaarut 1. april 2015-imi atuutilerpoq. Aatsitassanik piiaaneq il.il. ulloq taanna sioqqullugu aallartinneqarsimappat, nalunaarut 1. april 2017-imi aatsaat atorneqalissaaq.

Sullivinnik Nakkutilliisoqarfik, ulloq 26. marts.2015

PETER VESTERHEDEN / Eva Jensen